Mõisa ajalugu

Mõisat on esmamainitud 1528. aastal, mil Saare-Lääne piiskop Georg von Tiesenhausen selle Heinrich Köpkenile läänistas. Mõis asus tollal Püha kihelkonna Sandla vakuse Tagavere ametkonnas.

1550. aastal sai mõisa omanikuks Saaremaa stiftifoogt Diedrich Behr, kes omandas mõni aasta hiljem Sandla vakuses ka varem Tölsenite suguvõsale kuulunud maavaldused. Valduste liitmisel kasvas mõis 30 adramaa suuruseks ning seda hakati Tölsenite järgi Tõllusteks (saksa Töllist) kutsuma.

1551. aastal kinkis hertsog Magnus Tõlluste mõisa koos Kuske karjamõisaga oma kammerjunkrule, Roela mõisnikule Johann von Taubele (ka Johan Due; surnud 1609) põliseks, mõlemast soost järglastele pärusmõisaks.

1552. aastal müüs Johann von Taube Tõlluste mõisa 9000 riigitaalri eest Saaremaa maaülemale Matthias Buddele (1550–1591). Kuske karjamõis jäi aga lepingu kohaselt veel kuueks aastaks Heinrich von Ungerni kasutada. Varsti pärast seda suri Matthias Budde ja mõis püsis tema järglaste käes kuni 1685. aastani, mil suri Johann Budde.

1553. aasta 8. aprillil läks mõis enampakkumise teel Sandla mõisa omaniku maanõunik Johann von Vietinghoffi valdusse, kellele kuulus 1665. aastani ka Sääre mõis. 1704. aastal läks mõis võlgade tõttu võlausaldajatele.

Pärast Põhjasõda ostis Otto Friedrich von Vietinghoff (1692–1777) 1735. aastal enampakkumisel mõisa oma perekonnale tagasi, kuid juba 1788. aasta 17. mail müüs Otto Friedrich von Vietinghoffi poeg, assessor Lorenz Gustav von Vietinghoff, mõisa 60 000 rubla eest kolleegiumiassessor Heinrich Nicolas von Güldenstubbele ning osa mõisast Georg Friedrich von Saßile (1751–1810), kes oli aastatel 1734–1810 ka Kasti mõisa omanik.

1789. aastal omandas assessor ja hilisem Saaremaa maamarssal Georg Friedrich von Saß (1751–1810) mõisa täielikult.

1790. aasta 29. aprillil läks Tõlluste mõis maanõunik von Sassi pärandi jagamisel, hinnatuna 62 000 rubla peale, tema pojale assessor Ferdinand Alexander von Saßile (1794–1873). 10. juunist 1853 omasid von Saßid õigust kanda Venemaa keisririigi paruni tiitlit. 1873. aastal läks mõisa omandiõigus parun Eduard von Saßile (1828–), seejärel aga parun Robert von Saßile.

Aastatel 1904–1908 olid mõisa omanikud von Sengbuschid, kuid mõisa kasutas parun von Nolcken legaatmõisana.

Aastatel 1908–1918 olid mõisa omanikud von Sengbuschid, kuid mõisa rentnik oli Wolf von Buhrmeister.

Lisaks arhitektuurilisele ansamblile on Tõlluste mõisa oluline osa ka seda ümbritsev puhas loodus, mis võimaldab kasvatada kosmeetikatoodete tootmiseks vajalikke taimi. Mõisa ümbritseb maaliline park, kus leidub vanu tammesid, õunapuid, pajusid, halle pähklipuid ja kadakaorgusid. Läheduses asuvad ka mõisale kuuluvad põllud, kus kasvatatakse erinevaid taimi. Taimi kuivatatakse traditsiooniliselt 16. sajandist pärit õlgkatusega kivimajas. Esimesed farmi istutatud taimed olid rukkilill, teekummel, saialill ja valge mesikas. Esimene saak koristati 2016. aasta suvel.